Harri Küünarpuu

Kutsetunnistused: kliiniline psühholoog, tase 7, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7

Psühholoogia magister (1992). Töö teemaks oli läbipõlemise sündroom (uurimisgrupis olid arstid, õpetajad ja juhid). Rootsi õpetajate juhendamisel lõpetasin 1992. aastal pereterapeudi kursused. Sestsaadik olen töötanud paaride ja perekondadega. Ka individuaalses teraapias käsitlen inimeste raskusi kui perekonna või laiemas kontekstis kujunevaid ilminguid.
Pereteraapia klassikud väidavad, et inimeste probleemid on ebaõnnestunud lahendused raskustele, mis ilmnevad nende elu kontekstis. Seetõttu on minu jaoks oluline aru saada ka inimeste elu- ja töökeskkonna iseärasustest, mis võiksid aidata inimestel leida paremaid lahendusi võrreldes senistega, mis on viinud ummikusse.

Mul on üsna ühekülgne töökogemus. Olen töötanud Psühhiaatriakliinikus alates 80-ndate algusest. Töötasin meeleoluhäirete osakonnas, kus tegelesime ka grupipsühhoteraapia arendamisega. Meie patsientideks olid väga erinevate meeleoluhäiretega inimesed. Millalgi nullindate algusest osalesin koos kolleegidega esmaste psühhooside integratiivravi osakonna rajamisega Soome nn API-projekti tulemustele ja eeskujudele toetudes. Osakond töötab edasi, paraku juba ilma minuta. Marienthali keskuses töötan juba õige mitu aastat ja palju on abi varasemast töökogemustest Psühhiaatriakliinikus ja ka oma magistritöös saadud kogemustest. Sageli pöördub siia patsiente, kes kannatavad tugevate läbipõlemise nähtude all, mistõttu on kaotanud kogu elu- ja töörõõmu. Väga meelsasti tegelen jätkuvalt paari ja pereteraapiaga, kuigi tuleb tunnistada, et minuni jõudvad patsiendid tulevad abi järele sageli liiga hilja. Samuti teen kognitiivse funktsiooni ja isiksuse uuringuid.