Ambulatoorne psühhiaatria
Psühhiaatriline abi toimub meeskonnatöö põhimõttel. Koostööd patsiendiga teevad psühhiaater, vaimse tervise õde, psühholoog, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja jt erialaspetsialistid.
Psühhiaatrias on põhilisteks uurimismeetoditeks psühhiaatriline intervjuu ja vaatlus. Lisaks tehakse vajadusel ka psühholoogilisi uuringuid ja närvisüsteemi visualiseerivaid uuringuid nagu peaaju kompuutertomograafiline uuring, magnetresonantstomograafiline uuring jms. Vajadusel tehakse teisi täpsustavaid kehalisi uuringuid.
Keerukamate psüühikahäirete diagnoosimisel on väga oluline koguda isiku kohta infot ka tema lähedastelt ja teistelt spetsialistidelt, kes isikuga kokku puutuvad. Igasugune info kogumine toimub ainult patsiendi enda nõusolekul. Psüühikahäirete raviks kasutatakse tänapäeval valdavalt medikamentoosset ravi ja erinevaid psühhoteraapia meetodeid. Teatud juhtudel rakendatakse ka neuromoduleerivat ravi nagu elekterimpulssravi ja transkraniaalne stimulatsioon alalisvooluga. Raviplaan on arsti ja patsiendi vaheline kokkulepe.
Eestis reguleerib psühhiaatrilise abi osutamist, lisaks muudele õigusaktidele, ka „Psühhiaatrilise abi seadus”. Psühhiaatrilise abi saamine on üldjuhul vabatahtlik. Psühhiaatrile pöördumise alusel ega põhjusel kedagi „represseerima” ei ole õigust hakata ja mingit „arvele võtmist” ei toimu juba aastakümneid.
Tervishoiuasutusel on patsiendi kohta õigus väljastada infot kolmandatele isikutele vaid äärmiselt kitsastel, seadusega ettenähtud, juhtudel. Lähedastel, töökaaslastel, tööandjatel, advokaatidel, nõustajatel, sõpradel, tuttavatel jne ei ole õigust saada raviasutusest isiku kohta käivat infot ilma patsiendi nõusolekuta.
Psühhiaater
Psühhiaater on kõrgema haridusega diplomeeritud arst, kes lisaks arsti üldväljaõppele on omandanud psühhiaatri eriala täiendava väljaõppe käigus ning on spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimisele, hindamisele, ravimisele ja ennetamisele. Kaasajal toimub psühhiaatri väljaõpe psühhiaatria residentuuris, mida Eestis korraldab Tartu Ülikool.
Arst ordineerib ravi, tuginedes oma erialastele teadmistele, kogemustele ja teaduspõhisele meditsiinile.
Psühhiaatril kui arstil on õigus välja kirjutada ravimeid. Teatud psüühikahäirete korral on mõningaid ravimeid õigus soodustingimustel välja kirjutada vaid psühhiaatril, mitte teiste erialade arstidel. Samas ei ole psühhiaatril alati õigus välja kirjutada ravimeid soodustingimustel, mille õigus on antud vaid mõne teise konkreetse eriala arstile.
Psühhiaater kasutab oma töös igapäevaselt erinevaid psühhoterapeutilisi sekkumisi. Psühhiaatril, kes on läbinud psühhoterapeudi väljaõppe, on teadmised, oskused ja õigus läbi viia süsteemset psühhoteraapiat.
Psühhiaater osaleb ka rehabilitatsiooniplaanide väljatöötamisel ja elluviimisel ning psühhohariduse andmisel.
Psühhiaatri arvamust oma psüühilise seisundi kohta tuleb isikul küsida ka teatud õigusaktidega ettenähtud juhtudel.
Juriidilises kontekstis annab psühhiaater oma arvamuse isiku psüühilise seisundi kohta kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus ja alusel ning ekspertiisi määranud menetlejale. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis määratakse isikule seaduses ettenähtud juhtudel menetleja poolt.
Arst-resident
Psühhiaatria resident on kõrgema haridusega diplomeeritud arst, kes on saanud arsti üldväljaõppe ja on käesolevalt väljaõppes psühhiaatria alal. Mõnel juhul võib psühhiaatria resident olla saanud juba eelnevalt väljaõppe mõnel teisel erialal (näiteks neuroloogia, sisehaigused vms). Residentuuri võib astuda kohe peale arsti diplomi saamist, kuid mitmed residendid on enne psühhiaatria residentuuri astumist töötanud juba aastaid arstina erinevates tervishoiuasutustes. Eestis korraldab residentide väljaõpet Tartu Ülikool.
Psühhiaatria residentuur lastepsühhiaatria kõrvalerialaga kestab Eestis 5 aastat, mille jooksul töötab resident juhendamisel erinevates psühhiaatria- ja psühhiaatriaga seonduvates tervishoiuasutustes ja osakondades. Psühhiaatrilist abi osutavates asutustes teeb psühhiaatria resident igapäevast psühhiaatri tööd väljaõppinud psühhiaatri juhendamisel. Esimesel väljaõppeaastal vajab resident tõenäoliselt rohkem juhendamist, residentuuri viimastel aastatel juhendamise vajadus väheneb.
Lisaks igapäevasele praktilisele arstitööle, osalevad residendid aktiivselt teoreetilises väljaõppes ja tegelevad teadusuuringutega. Seega on residendid väga hästi informeeritud uusimatest teadussaavutustest, diagnostikameetoditest ja ravisuundadest antud erialal.
Residentuuribaasideks, kus residendid töötavad-õpivad, on erinevad tervishoiuasutused Eestis ja ka välismaal. Välisriikidest on residendid omandanud kogemusi eelkõige Soomes, aga ka Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal ja mujal.
Vaimse tervise õde
Vaimse tervise õde tegeleb erinevate vaimse tervise probleemidega, hindab terviseseisundit ja analüüsib terviseriske, nõustab patsienti ja tema lähedasi psüühikahäire põhiselt ning annab soovituse järgmise spetsialisti poole pöördumiseks.
Vaimse tervisega seotud probleeme võib olla erinevaid – meeleloluhäired, raskused suhtlemisel, ärevushäired, erinevad hirmud, söömishäired, käitumisprobleemid, pereprobleemid, sõltuvused, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, mäluhäired, unehäired jm. Vaimse tervise õe esmasel vastuvõtul selgitatakse välja või täpsustatakse Teie probleemi, kogutakse diagnoosimiseks vajalikke andmeid ning täidetakse testid. Täpse diagnoosi ja vajadusel ravimite määramiseks suunab vaimse tervise õde Teid edasi psühhiaatri vastuvõtule.
Lisaks ravimitele on vaimse tervise probleemide puhul võimalus leida abi sellistest ravimeetoditest nagu psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia, loovteraapia, tegevusteraapia, füsioteraapia, grupiteraapia ja pereteraapia. Vahel on vajalik kasutada samaaegselt erinevaid ravimeetodeid, et saavutada Teie jaoks parim tulemus. Vaimse tervise õe vastuvõtul püütakse aidata leida just Teie murele sobivad teenused.
Vaimse tervise õe tööülesanded:
- diagnostiliste andmete kogumine;
- konsultatiivne vastuvõtt, nõustamine;
- õendustoimingute tegemine (näiteks vereanalüüsid, EKG);
- töötamine meeskonnas koos psühhiaatrite, psühholoogide ja teiste erialade spetsialistidega;
- patsiendiõpetus ja vajadusel nõustamine, sh toitumispäeviku, alkopäeviku, unepäeviku täitmise õpetus ja analüüs;
- enesekohaste testide/küsimustike täitmise juhendamine (AUDIT, EEK-2, Uppsala uneküsimustik, Mini-Mental jms);
- protseduuride teostamine vastavalt raviplaanile ja/või arsti korraldustele;
- pereliikmete ja lähedaste nõustamine;
- patsiendi motiveerimine tervisliku eluviisi valimiseks/säilitamiseks;
- üldise tervisliku seisundi jälgimine ja muutuste hindamine.
Ravimeeskond
Meie kliinikus toimub patsientide ravi meeskonnatöö põhimõttel. Meil töötavad erinevad spetsialistid nagu arstid, õed, psühholoogid, füsioterapeudid, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, loovterapeut ja logopeed. Spetsialistide hulk on pidevalt täienenud. Iga spetsialistil on oma eriväljaõpe ja paljud neist on läbinud erinevaid täiendkoolitusi. Sellest tulenevalt oskab iga erinev spetsialist just oma eriala ja koolituste põhjal anda soovitusi ja aidata kaasa patsiendi paranemisele. Meeskonnas saavad ka spetsialistid ise nõu, ideid, abi ja toetust, kuidas patsiendi probleemidega paremini toime tulla.
Ravimeeskond pannakse kokku tulenevalt konkreetse patsiendi vajadustest. Meeskonna koosseis võib varieeruda nii spetsialistide kui liikmete arvu osas. Vahel on vajalik meeskonda kaasata korraga ka mitu sama eriala spetsialisti. Seda eriti keerukamate juhtumite korral.
Ravimeeskonna ühisarutelud toimuvad regulaarselt, tulenevalt patsiendi vajadustest. Alati ei osale ravimeeskonna arutelul kõik patsiendiga tegelevad spetsialistid. Vahel kaasatakse arvamust andma ka spetsialist, kes otseselt konkreetse patsiendiga ei tegele. Vajadusel kutsume meeskonna arutelule ka spetsialiste väljaspoolt meie asutust.
Üldjuhul ei kutsuta patsienti „komisjoni ette“. Patsiendiga tegelemine on reeglina intiimne ja toimub korraga 1-2 spetsialisti kaasamisel. Ravimeeskonna arutelu võib toimuda nii koos patsiendiga kui ka ilma patsiendi juuresolekuta. Sel puhul informeerib patsienti arutelu tulemustest temaga konkreetselt tegelev spetsialist. Psühhiaatriliste raviteenuste osutamisel superviseerib ravimeeskonda üldjuhul psühhiaater.
Ravimeeskonnas analüüsitakse patsiendi seisundit, püstitatakse diagnoosi hüpoteese, arutatakse uuringute vajadusi, tehakse uuringute ja raviplaan, tehakse diagnoos, nõustatakse kaasatud spetsialiste patsiendiga seotud probleemides, hinnatakse patsiendi seisundi muutusi dünaamikas ja ravi toimet, tehakse vajadusel muudatusi raviplaanis ning arutatakse palju muid patsiendi tervisliku seisundi ja raviga seonduvaid probleeme.
Vahel ei piisa patsiendi abistamiseks vaid tervishoiuteenustest, vaid tuleb kaasata ka näiteks sotsiaalteenuseid või muid sekkumisviise. Sellisel juhul on meeskonda kindlasti kaasatud sotsiaaltöötaja, kes aitab leida võimalusi sobivateks sotsiaalteenusteks
Meeskonnatöö on oluline nii patsiendile kui spetsialistidele. Patsiendi probleemi lahendamisel osalevad erineva ettevalmistuse ja teadmistega spetsialistid, kes koostöös saavad kindlasti osutada patsiendile paremat abi kui üks või mitu spetsialisti eraldi tegutsedes.