Harri Küünarpuu

Psühholoogia magister (1992). Töö teemaks oli läbipõlemise sündroom (uurimisgrupis olid arstid, õpetajad ja juhid). Rootsi õpetajate juhendamisel lõpetasin 1992. aastal pereterapeudi kursused. Sestsaadik olen töötanud paaride ja perekondadega. Ka individuaalses teraapias käsitlen inimeste raskusi kui perekonna või laiemas kontekstis kujunevaid ilminguid. Pereteraapia klassikud väidavad, et inimeste probleemid on ebaõnnestunud lahendused raskustele, mis ilmnevad nende elu kontekstis. Seetõttu on minu jaoks oluline aru saada ka inimeste elu- ja töökeskkonna iseärasustest, mis võiksid aidata inimestel leida paremaid lahendusi võrreldes senistega, mis on viinud ummikusse.

Olen kliiniline psühholoog 7 ja kliiniline psühholoog-psühhoterapeut 7.

Töötasin Psühhiaatriakliinikus alates 80te algusest, algul meeleoluhäirete osakonnas, kus tegelesime ka grupipsühhoteraapia arendamisega. Meie patsientideks olid väga erinevate meeleoluhäiretega inimesed. Viimased paar aastakümmet esmaste psühhoosihaigete integratiivravi osakonnas.

Marienthali keskuses töötan juba õige mitu aastat ja palju on abi varasemast töökogemustest Psühhiaatriakliinikus ja ka oma magistritöös saadud kogemustest. Sageli pöördub siia patsiente, kes kannatavad tugevate läbipõlemisenähtude all, mistõttu on kaotanud kogu elu- ja töörõõmu. Tegelen jätkuvalt paari- ja pereteraapiaga. Samuti teen kognitiivse funktsiooni ja isiksuse uuringuid.