662 0680

info@mppk.ee

Rehabilitatsiooniteenuse osutamise protsessi kirjeldus

1. Kliendi registreerimine rehabilitatsiooniplaani või -teenuste koostamise järjekorda
Klient või tema (seaduslik) esindaja võtab MPPK OÜ rehabilitatsioonimeeskonnaga (edaspidi: OÜ) kontakti telefoni või e-kirja teel.

Kliendi registreerimiseks järjekorda selgitatakse välja:
• Kliendi nimi, vanus
• Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja number ning väljaandmise kuupäev
• Sihtgruppi kuulumine (puude taotleja, puude raskusastmega isik, psüühikahäirega isik.)
• Selgitatakse välja, kas kliendil on eelnevalt plaan tehtud ning plaani kehtivuse aeg, (selle olemasolul teavitatakse klienti vajalikkust plaan uue plaani koostamisele tulles kaasa võtta)
• Kliendi kontaktandmed

Kliendi registreerimisel järjekorda märgitakse esmakontakti kuupäev (registreerimiskuupäev).
Kliendile antakse esmakontaktil teada aeg, millal isikule rehabilitatsiooniplaan koostatakse (kuupäev ja kellaaeg)

Rehabilitatsiooniteenusele registreerimise andmed sisestatakse elektroonselt arvutisse sihtgruppide järgi. Andmed säilitatakse nii väljatrükina kui ka elektroonilisel kujul.

2. Rehabilitatsiooniplaani koostamise ja juhendamise protseduur
Koordinaator teavitab rehabilitatsioonimeeskonna liikmeid plaani koostamise ajast ning klientide terviseprobleemidest, mis võimaldab meeskonnaliikmetel end vajaliku erialase informatsiooniga eelnevalt täiendada.
Koordinaator valmistab enne meeskonna ja kliendiga kohtumist ette kliendi poolt saadud andmetele toetudes plaani esmased andmed (täites suunamiskirja numbri, nime, vanuse, registreerimisaja), mida vajadusel (juhul, kui on telefonis või meili teel eksitud), muudetakse.
Kokkulepitud ajal pöördub klient OÜ poolt edastatud aadressile.
Rehabilitatsiooniplaani koostamisele saabudes palutakse kliendil esitleda sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud suunamiskiri ning kontrollitakse vastavaid andmeid eelnevalt järjekorda registreerimisel rehabilitatsiooniplaani kantud andmetega. Rehabilitatsiooniplaani koostamisel osaleb vähemalt 5 erialaspetsialisti, mis on eelnevalt vastavalt kliendi poolt edastatud infole tema tervislikust seisundist tulenevalt kokku lepitud.
Spetsialistid küsitlevad klienti alljärgnevate teemade osas:

a) Eriarst (psühhiaater)
• Uurib ja hindab kliendi organisüsteemide taastusravi vajadust

b) Õde
• Uurib ja hindab kliendi toimetulekut terviseseisundist tulenevalt
• Haigusteadlikkus ja haiguskriitika
• Raviplaani täitmine
• Kliendi suhted lähedastega; lähedaste informeeritus ja suhtumise mõju patsiendi tervislikule, sh psüühilisele seisundile
• Võimalikud stressorid ja nende mõju terviseseisundile
• Võimalused ja piirangud terviseseisundiga kohanemisel

c) Füsioterapeut
• Uurib ja hindab kliendi füüsilist tegevusvõimet arengulisest ja/või õppe ja tööprotsessi seisukohast
• Liigutusliku arengu ja füüsilise tegevusvõime hindamine
• Liigutuslikku arengut, õppe ja tööprotsessi toetava füsioteraapia vajaduse väljaselgitamine
• Liigutuslikku arengut, õppe ja tööprotsessi toetavate abivahendite väljaselgitamine
• Õppe ja töökeskkonna ümberkujundamise vajaduse väljaselgitamine
• Kutsesobivuse ja töövõimaluste hindamine, lähtudes füüsilisest tegevusvõimest

d) Sotsiaaltöötaja
• Uurib ja hindab kliendi sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning suhteid sotsiaalvõrgustikus
• Sotsiaalvõrgustiku ja inimestevaheliste suhete hindamine (perekond, sugulased, sõbrad, tööandja, muu ümbruskond)
• Toimetulekuoskuste hindamine, iseseisvus ja teistest sõltuvus
• Elamistingimuste ja majandusliku toimetuleku hindamine
• Kohanemisvõime hindamine

e) Logopeed /eripedagoog
• Uurib ja hindab kliendi igapäevase suhtluse, õppimise ning toimetuleku võimalusi psühholingvistilisest seisukohast
• Kõne-eelse kommunikatsiooni hindamine
• Kõne ja keele seisundi hindamine (kõne produktsioon, arusaamine, suhtlus, omapärased ilmingud)
• Kommunikatsiooni abivahendite vajaduse väljaselgitamine
• Arendusõppimisvõimaluste määratlemine

f) Psühholoog
• (Psühholoogkutsenõustaja) uurib ja hindab klienti käitumuslikust/arengulisest seisukohast (kutsevaliku ja töötamise võimalusi ning kutsesobivust valitud erialal alates 15. eluaastast)
• Käitumise hindamine
• Emotsionaalse seisundi hindamine, sellest lähtudes kliendi võimaluste hindamine hariduse, täiendus- ja ümberõppe, kutsevaliku ja tööhõive alal
• Suhtlemis- ja kontaktivõime ning kootööoskuste hindamine
• Arengudiagnostika probleemsed valdkonnad
• Psühhodiagnostika kognitiivsete protsesside hindamine, isiksuseomaduste hindamine
• Õpioskuste hindamine probleemsed valdkonnad, hariduslikud erivajadused
• Kutseõppe sobivuse psühholoogiline hindamine

Teenuse saaja aktiivne kaasamine
• Rehabilitatsiooniplaani koostamisel pöörataks erilist tähelepanu teenuse saaja ja tema lähivõrgustiku aktiivsele osalusele ja kaasamisele ning elukvaliteedi parandamisele.
• Selgitatakse välja, millised on kliendi individuaalsed vajadused ja ootused rehabilitatsiooniplaani koostamisel, fikseeritakse põhilised probleemid. Kliendile pakutakse teenuseid, mis põhinevad tema vajadustel.
• Abistatakse lisaks üldeesmärkidele konkreetsete mõõdetavate alaeesmärkide püstitamisel (ka juhul, kui klient ei oska neid ise formuleerida).
• Kliendilt palutakse tema arvamust tema individuaalsete teenuste planeerimisel.

Klienti küsitledes dokumenteerivad (märksõnadega) rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid oma hinnangud.

Järgnevalt juhendatakse klienti edasise tegevuse osas (koordinaatori ülesanne):
• informeeritakse plaani koostamisele kuluvast ajast (milleks on enamasti 1-2 nädalat) (vastav info edastatakse nii suuliselt kui kirjalikult);
• selgitatakse protsessi, mille lõpptulemusena klient endale rehabilitatsiooniplaani tähitud kirjaga kätte posti teel kätte saab;
• jagatakse kliendile sõidukulude blankett, kui kliendi elukoht on väljaspool Tallinna linna ning abistatakse selle täitmisel;
• vastatakse kliendi küsimustele;
• lepitakse kliendiga kokku plaaniga tutvumise aeg.

Peale kliendiga suhtlemist toimub meeskonna liikmete nõupidamine, kus vahetatakse infot klientide kohta tehtud hinnangute osas. Rehabilitatsioonikomisjoni toimumise järel leiab aset koostavate rehabilitatsiooniplaanide arutelu. Arutatakse klientide probleemide ja nende võimalike lahendamisvõimaluste üle.

Rehabilitatsioonimeeskonna liikmed täidavad lähtudes kliendiga kohtumisel saadud info põhjal oma osa plaanis – hinnangu ning soovitused. Vajadusel otsitakse/täiendatakse oma teadmisi kliendi haiguse spetsiifikast tulenevalt, et kliendile võimalikke parimaid soovitusi pakkuda. Hinnangute valmimisel kontakteeruvad rehabilitatsioonimeeskonna liikmed omavahel, et ühiselt plaan kokku panna. Iga meeskonna liige esitab oma hinnangu ja soovitused.

Rehabilitatsiooniplaani valmimisel prinditakse plaan ning vastavalt töötajate poolt edastatud töötundidele andmestik. Plaani hinnangud allkirjastatakse.

Eelnevalt kokkulepitud ajal pöördub klient asutusse plaaniga tutvumiseks ja selle allkirjastamiseks.
Kliendi soovil ja vajadusel parandatakse/täpsustatakse plaani. Koordinaator vastab kliendi tekkinud küsimustele.

Kliendi ning meeskonnaliikmete poolt allkirjastatud plaan ning arve saadetakse kliendi elukohajärgsesse pensioniametisse, kust see orienteeruvalt kuu aja jooksul kliendini jõuab.

Täidetud andmestikes sisalduv info on konfidentsiaalne, juurdepääs andmestikele on üksnes kliendiga tegeleval spetsialistil. Andmestikke hoitakse OÜ ruumides lukustatud kapis, kõrvalistel isikutel juurdepääs andmetele puudub. Elektroonilised dokumendid paiknevad turvatud keskkonnas, kuhu pääseb ligi ainult unikaalse kasutajanime ja parooliga.
Plaani koostamine: Peale rehabilitatsiooniplaani valmimist täidetakse andmestik koordinaatori poolt blanketile spetsialistide poolt tööks kulunud ajaks edastatud tundide arvu osas. Iga kliendi andmestik valmib lõplikult pärast plaani koostamist, sest lisaks kohapealsetele hinnangutele toimub ka plaaniga töö järgnevatel päevadel (võrgustikutöö, kontroll, lisamaterjalide lisamine plaanile).

Konflikti lahendamine meeskonnaliikmete vahel
Lahknevuste ja vasturääkivuste olemasolul klientide hindamisel esitavad kõik liikmed oma hinnangu, selgitavad oma seisukohti. Lõplik otsus võetakse vastu hääletusel. Kehtima jääb enamiku hääli saanud hinnang. Meeskonnaliikmete mittenõustumisel on võimalik hinnata korduvalt klienti, täpsustada andmeid kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või perearsti kaudu ametliku järelpärimise abil või rehabilitatsioonimeeskonnal pöörduda uue hindamise tegemiseks kliendi poole. Parandatakse ebatäpsused või valesti mõistmised. Koostatakse ühiselt tegevuskava, kus tuuakse iga spetsialisti poolt välja eesmärgid ja tegevuse sooritamise meetodid. Lahendatakse erimeelsused.

3. Rehabilitatsiooniteenuste osutamine

• Kui klient on registreerunud teenuste saamiseks, lepib sotsiaaltöötaja/koordinaator kokku teenusele pöördumise (orienteeruva) aja, arvestades võimalusel kliendi soove.
• Teenusele pöördudes kontrollib sotsiaaltöötaja/koordinaator esmalt suunamiskirja vastavust registreerimisel esitatud andmetega, tutvub kliendi rehabilitatsiooniplaani ja tegevuskavas planeeritud teenustega.
• Selgitatakse kliendile, milliseid teenuseid on käesoleva plaaniga õigus saada ning täpsustatakse teenuse sisu ja olemust. Vajadusel vastatakse tekkinud küsimustele.
• Lepitakse kliendiga kokku rehabilitatsiooniteenuste ajakava, millal vastava eriala spetsialisti teenuseid on võimalik saada ning alustatakse teenuse osutamist.
• Juhul, kui kliendil on tekkinud vajadus konkreetse teenuse järele, mida tema plaanis ei kajastu, koostatakse vastava spetsialisti poolt lisahinnang.
• Rehabilitatsioonimeeskonna töö toimub koostöös sotsiaaltöötaja/koordinaatoriga, kliendikohtumised (kliendi nimi, aeg ja kohtumiste arv) märgitakse ajatabelisse.
• Peale teenuse saamist koostatakse meeskonna juhi poolt arve, mis esitatakse sotsiaalkindlustusametile (üle kolme kuu teenusel olles esitatakse sotsiaalkindlustusametile vahearve).
• Tehakse sissekanne kliendi rehabilitatsiooniplaani saadud teenuste osas, tutvustatakse seda kliendile ning tagastatakse plaan kliendile.

4.Konflikti lahendamine meeskonna ja kliendi vahel
Kaebuste, ettepanekute või eriarvamuse esinemisel kliendiga palutakse esmalt kirjalikku selgitust. Kaebuse menetlemisel palutakse kirjalikku selgitust ka vastavalt spetsialistilt, keda situatsioon puudutab. Koordinaator menetleb kaebust, kaasates erinevad osapooled – nii kliendi kui spetsialisti. Antakse soovitusi ning kompromissettepanekuid konflikti lahendamise võimalusteks. Juhul, kui konflikti lahendamine ei õnnestu asutuse siseselt, pakutakse kliendile võimalust seda teha sotsiaalkindlustusameti kaasamisel. Viimase lahendina on kliendil õigus pöörduda kohtusse.

5.Eetikanõuded
Rehabiliteerimise eesmärgiks on inimese toimetuleku suurendamine ja kõrvalabi või toetuse vajaduse vähendamine. Ühtlasi on rehabiliteerimise eesmärk hoida võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse toimimise taset, võimaldades oma klientidele nii iseseisvust kui paremat toimetulekut.

6.Töövahendite kasutamine
Tööks vajalikud büroovahendid on olemas OÜ tööruumides.

7. Tagasiside klientidelt, teenuse hindamine
• Rehabilitatsiooniplaani koostamise kvaliteedi parandamiseks, klientide aktiivseks kaasamiseks ja edasiseks planeerimiseks on kliendil võimalik anda tagasisidet vahetult OÜ registratuuris, saates kirja e-posti aadressile info@mppk.ee või helistades telefonile 6620680.
• Klientidelt saadud info edastatakse rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidele ning vajadusel korrigeeritakse rehabilitatsioonimeeskonna tööd.

Helista
Kus asub